1. Õppekava arenguprogrammile

KES MA OLEN JUHINA? ENESETEADLIKKUS JA JUHTIMISE VARJATUD MÕJU

2. Õppekavarühm ja koostamise alus

Õppekava on koostatud juhtimise ja isikuarengu valdkonna põhimõtetest lähtudes ning keskendub enese, inimeste ja meeskonna juhtimisele.

Õppekava kuulub EHIS-e klassifikatsiooni järgi õppekavarühmadesse „Isikuareng“ (0031) ning „Juhtimine ja haldus“ (0413). Täienduskoolitus keskendub juhtimisrollis vajalike tööalaste pädevuste arendamisele, mitte üksnes üldisele enesearengule või psühholoogilisele eneseanalüüsile.

Väljundipõhimõtetele tuginev õppekava toetab juhi eneseteadlikkuse, kohalolu, vastutustunde arengut ning teadliku tegutsemisviisi kujunemist inimeste ja meeskondade juhtimisel. Arenguprogramm aitab juhtidel märgata automaatseid käitumismustreid, mõista oma kavatsuse ja tegeliku mõju erinevust ning säilitada kontakti ka pingelistes suhtlusolukordades.

Õppekava toetab juhtimispädevuste arengut täienduskoolituse vormis, kuid anna kutset ega tegutsemisõigust reguleeritud valdkonnas.

3. Sihtrühm ja alustamise tingimused

Sihtrühm

Arenguprogramm on mõeldud juhtidele, keskastmejuhtidele, ettevõtjatele ja juhirollis tegutsevatele spetsialistidele, kes soovivad sügavamalt mõista oma juhtimisviisi, suhtemustreid ning mõju oma inimestele ning meeskonnale.

Õpingute alustamise tingimused

Osalemise eeldus on praktiline juhtimiskogemus või aktiivne tegutsemine inimeste, meeskondade või protsesside juhtimisega seotud rollis. Osalejalt eeldatakse valmisolekut eneserefleksiooniks, rühmas õppimiseks, tagasiside andmiseks ja vastuvõtmiseks ning oma juhtimiskäitumise teadlikuks analüüsiks.

Programmis osalemine eeldab aktiivset osavõttu kogemuslikus ja reflektiivses rühmapõhises õppeprotsessis.

4. Eesmärk

Õppekava eesmärk

Arenguprogrammi eesmärk on parandada osaleja teadlikkust oma juhtimisviisist, automaatsetest käitumismustritest ja mõjust teistele ning arendada tema võimet märgata oma reaktsioone, säilitada kontakti, teha eesmärgipäraseid valikuid, olla rohkem kohal ning tegutseda vastutustundlikumalt enese, inimeste ja meeskonna juhtimisel.

5. Õpiväljundid

Arenguprogrammi läbinud osaleja:

1. analüüsib oma juhtimisviisi, korduvaid käitumismustreid ja nende võimalikke ajendeid enese, inimeste ning meeskonna juhtimise olukordades;
2. märkab oma kehalisi, emotsionaalseid ja mõttelisi reaktsioone enne automaatset tegutsemist keerulistes juhtimisolukordades;
3. eristab oma kavatsust ning tegelikku mõju teistele inimestele suhtlus-, tagasiside- ja pingelistes juhtimisolukordades;
4. rakendab teadliku kohalolu ja kontakti säilitamise võtteid konfliktides, ebakindlates olukordades, tagasiside andmisel ning piiride seadmisel;
5. kavandab isikliku teadliku juhtimise arengusammu, lähtudes koolituse käigus saadud tagasisidest, eneserefleksioonist ja praktilistest katsetustest.

6. Õppe maht ja ülesehitus

Õppe kogumaht: 53 akadeemilist tundi

Kontaktõpe: 43 akadeemilist tundi

Iseseisev töö: 10 akadeemilist tundi

7. Õppe sisu moodulitena

8. Õppemeetodid

Õppemeetoditena kasutatakse miniloenguid, juhitud eneserefleksiooni, praktilisi harjutusi, juhtumianalüüse, rollimänge, kogemuslikke eksperimente, paaris- ja väikerühmaarutelusid, rühmatagasisidet, kohtumistevahelisi vaatlus- ja katsetusülesandeid.

Arenguprogramm tugineb gestalt-lähenemisele juhtimise ja organisatsioonide kontekstis. Rühmapõhise õppe keskmes on viis põhimõtet.

1. Teadlikkus

Muutus algab teadvustamisest.

Enne millegi muutmist peab osaleja märkama ja teadvustama, mida ta tegelikult teeb.

2. Siin ja praegu

Tähelepanu pööratakse sellele, mida osaleja märkab ning kogeb siin ja selles rühmas. Fookuses on võimalus suurendada osaleja teadlikkust oma tavapärasest tegutsemisest.

3. Kontakt

Juhtimine toimub suhetes.

Uurime, kuidas osaleja loob ja säilitab kontakti, kuidas kontakt katkeb ning kuidas ta seda väldib, taastab või lõpetab.

4. Eksperiment

Arengut toetavad uued katsetused.

Uurime, mis juhtub, kui osaleja suhtleb või tegutseb tavapärasest erinevalt.

5. Vastutus ja valik

Osalejad uurivad ja arendavad võimet märgata eri olukordi ning käituda olukorrale vastavalt. Valikujulguse harjutamine ja mõju hindamine

Õppemeetodid toetavad kogemuslikku üksteiselt õppimist, eneseteadlikkuse kujunemist, juhtimiskäitumise analüüsi ning uute tegutsemisviiside katsetamist turvalises õppekeskkonnas.

9. Hindamine ja arenguprogrammi läbimise tingimused

Koolituse lõpetamiseks ja tunnistuse saamiseks peab osaleja:

1. osalema vähemalt 90% kontaktõppes;
2. sooritama kohtumistevahelised refleksiooni- ja vaatlusülesanded;
3. esitama refleksioonipäeviku;
4. osalema refleksioonipäevikute esitlemisel ja tagasisideprotsessis.

Osaleja koostab isikliku refleksioonipäeviku, milles ta:

• kirjeldab oma korduvaid juhtimismustreid ja nende mõju teistele;
• analüüsib pingelistes olukordades tekkivaid reaktsioone;
• sõnastab oma teadlikud käitumisvalikud ning edasised arengusammud.

Hindamiskriteeriumid

Praktiline töö on arvestatud, kui osaleja:

• kirjeldab vähemalt üht korduvat juhtimismustrit ja selle avaldumist tegelikus juhtimisolukorras;
• analüüsib oma kavatsuse ja mõju erinevust;
• toob välja vähemalt ühe olukorra, kus ta märkas automaatset reaktsiooni enne tegutsemist;
• kirjeldab vähemalt üht katsetatud uut tegutsemisviisi ja analüüsib selle mõju;
• sõnastab isikliku teadliku juhtimise arengusammu.

10. Õppekeskkond

Õppekeskkond

Õpe toimub kontaktõppena rühmatööks, aruteludeks, rollimängudeks ja praktilisteks harjutusteks sobivas koolitusruumis. Õpperuum võimaldab liikumist, paaris- ja väikerühmatööd ning konfidentsiaalseid arutelusid.

Õppetöös kasutatakse esitlustehnikat, pabertahvlit, töölehti ja refleksioonimaterjale. Õppekeskkonna kujundamisel lähtutakse psühholoogilise turvalisuse ja konfidentsiaalsuse põhimõtetest ning austatakse osaleja õigust seada isiklikke piire.